Endomondo paneb putka kinni. Kuhu edasi?

 3. novembril saatis fitness äpp Endomondo kõigile kasutajatele uudiskirja, et uuest aastast lähevad putka uksed pauguga kinni. Kuna minu hinnangul on tegemist olnud ühe kõige mugavama ja mis peamine tasuta vastupidavustreeningu jälgimise äpiga ja kindlasti ühe eestlaste lemmikuga selles kategoorias, siis kahtlemata tuli see uudis nagu külm dušš. Selle vahega, et külm dušš on üldiselt tervislik ja meeldiv, pärast kui oled end hommikul kuiva karedaga rätikuga üle hõõrunud, aga see uudis polnud. TASUTA on muide päris oluline argument, sest nagu eesti rahva vanasõna ütleb, siis iga eestlase lemmikjook on tasuta jook.

Endomondo ametlik teadaanne sulgemise kohta 

Mulle see päris maailma lõpp ei olnud, sest eks see Endomondo oli mingis mõttes nagu ta oli. Kord läks meelest see õigel ajal käima panna, kord kinni panna, mõnikord sai telefonil akut tühjaks. Minu isiklik lemmikjuhtum oli sel suvel, kui telefoniaku sai tühjaks virtuaalse rulluisumaratoni distantsi läbimisel 300 m enne finišit.

Meenutus kuidas mu telefoniaku lõppes 300 m enne Tartu Maratoni rulluisu virtuaalmaratonidistantsi täitumist.

Õnneks mõtlesin lahenduse siiski välja. Kui jõudsin koju, siis laadisin telefoni, käivitasin uuesti Endomondo ja tegin oma puuduvad 300 m ära. Maratonimedal auga välja teenitud ja ka Endomondole siin tänud, sest mu trenn “jooksis” ikka edasi kui telefon uuesti käima sai pandud.

Ise olen erinevaid aktiivsusmonitore katsetanud ja nüüd kuu aega jooksnud kasutades elus esimest korda Apple Watchi. Valisin kõige uuema 6 seeria kella, aga puhtalt jooksutrenni registreerimise mõttes tundub palju kiidetud õunafirma kell mulle tasuta telefonis olev Endomondo äpiga umbes võrreldavalt hea asi.

Telefoniäppide kindlaks miinuseks on see, et kui päriselt võistlema või lõike jooksma lähed, siis sa telefoni ju taskusse ei pane, seega mu nobedamate jooksude tulemused seal nagunii kunagi ei kajastunud, enamasti ainult trenni löntsimised. Ants Nurmekivi oleks TÜ kehakultuuripäevadel nimetanud neid aeroobse võimekuse tõstmise treeninguteks. Samas tasuta asjana vastupidavusalade sõbrale-jooksuharrastajale igapäevase treeningu mõõtmisel on Endomondo hindamatu abimees. 

Lõppude lõpuks teeme ju trenni ikkagi enda pärast ja minu jaoks nende andmete kaotus kindlasti tsunamina trennimotivatsiooni minema ei pühiks. Samas, saan aru kõigist, kes on järjepidevalt juba pea 10 aastat seal trennipäevikut pidanud, et see kindlasti ei ole neile meeldiv uudis ja paneb küsima, mis edasi.

Endomondo on surnud, mis saab edasi?

 Möödunud nädalal sattusin koos trennis jooksma poolmaratoni distantsi koos kunagise ülikoolipäevade sõbra Erkki Toriga, keda polnud ammu näinud ja kes on aastaid oma jooksutreeningute logi hoidnud just Endomondos ja otsis nüüd lahendust, et mis ja kus edasi saab. Ta pole päris kindlasti ainuke, kes mõtleb nii.

Under Armour, kellele Endomondo kuulub, soovitab ümber kolida enda teisele platvormile MapMyRun. Paneb muidugi küsima, et miks kasutajana peaksime nüüd Under Armourit tulevikus usaldama? Äkki aasta pärast tuleb uus uudis, et paneme selle ka kinni ja keskendume korvpalliketside või iluvõimlemisekurikate tootmisele? Lisaks, kui teil on kaks samasugust keskkonda, kas oleks keeruline olnud neil endil viia need keskkonnad vaikselt-vaikselt kokku, selle asemel, et võrdlemisi kalli raha eest ostetud platvorm lihtsalt kinni panna ja kasutajad kebabi sööma saata?  

Vahemärkus: 2015 aastal maksis UA Endomondo eest 85 miljonit USD ja toonasel shoppingutuuril osteti veel üks maailma suuremaid toitumise jälgimisäppe MyFitnessPal 475 M USD eest.

Valetaksin, kui ütleksin, et ma olen hullult aktiivselt oma treeninguid Endomondos registreerinud. Vahelduva eduga tubli jooksuharrastajana olin Endomondosse märkinud treeninguid alates 2011 aastast, seda samuti vahelduva eduga. Vahepeal kasutasin teisi seadmeid, vahepeal unustasin, aga siiski oli seal kokku ca sadakond erinevad jooksu-, ratta-, suusa- ja kepikõnnitreeningut. Kui nüüd Endomondo uksed kinni paneb, siis nagu polekski neid teinud? Otsustasin siiski otsida varianti oma treeningute andmed alles hoida.

Kaalusin kiirelt peas erinevaid variante ja otsustasin, et proovin oma Endomondo trennid importida Stravasse, mis on teine mu sõprade seas enim kasutatud tasuta trennide regamise äpp. Mida olen ka väga pisteliselt varem testinud. Konto on mul seal juba ka ligi 5 aastat olnud, aga trenne ehk registreeritud kümmekond. Kerge Google päring ütles, et asi on tehtav, kuid kui tegema hakkasin siis leidsin, et liiga kerge see siiski pole.

Esmalt on muidugi see mõte, et manuaalid on lollidele. Lendan lihtsalt peale ja vajutan kuskil menüüs suurelt olevat nuppu “impordi mu Endomondo treeningud”. Nii lihtsalt see siiski ei käinud ja pidin ikkagi päriselt Strava poolt kirjutatud juhendit lugema hakkama.

Strava ametlik juhend, kuidas Endomondost kogu mant Stravasse saada

Juhendit lugedes sai mulle selgeks, et kui sooviksin kogu oma Endomondo ajaloo Stravasse tõmmata, siis tuleb seda teha selliselt, et kõik Endomondo treeningute GPX failid ükshaaval alla laadida ja siis need Stravasse üles laadida. Üles laadida saaks ka 25 faili korraga, aga Endomondost kahjuks mingit kõigi trennide korraga allalaadimise võimalust ei ole. Sellest igavam töö oleks ilmselt ainult konservivabrikus kilude karpi panemine või mõne Helmena Riigikogus umbusalushääletusel osaleda.

Pääsetee siiski on olemas

Õnneks avastasin aga kasuliku abilise, millest võiks sullegi kasu olla. Selline teenus nagu tapiriik.com lubas, et suudab syncida treeninguid erinevate keskkondade vahel ja teiste seas on olemas nii Endomondo kui ka Strava. Lisaks väikese aastatasu eest (2$ aastas lubab tegija, et suudab pakkuda ka automaatse sünkroniseerimise võimalust.

 Tapiriik.com lubab sul oma treeninguid sünkida erinevate treeningplatvormide vahel

Sidusin oma Endomondo ja Strava kontod tapiriik.comiga ja vajutasin sünkroniseerimise nuppu. See näitas, et minu sünkimise töö läks järjekorda. See järjekord oli küll pikem kui taarpunkti saba 1986. aastal Tartus Veeriku poe taga, sest see syncing oli Tapiriikis ees õige mitu tundi, kui ma sinna tagasi läksin. Lõpuks juba enam ei viitsinud refreshida ja tuin tagasi teenusesse järgmisel päeval. Nüüd tundus, et sünkimine on lõppenud ja õnnestunud. Tõepoolest, hulk uut materjali oli ka Stravasse tekkinud, teiste seas näiteks mu jõuluõhtul 2011 joostud 16 km treening.

Tundub nii, et saame Endomondo saata väärikalt igavesele unele ja oma 10 aasta tagused trennimaterjalid siiski alles hoida. Panin Strava nüüd täna väärikale proovile ja tegin viimase aasta pikima jooksutrenni Strava abi kasutades. Töötab küll ja nagu näete, siis sain uue rekordi kohe kirja.

Some of the most touching and most touché Kobe quotes

This weekend was a time for reflection and looking inside myself. Mostly due to the .Cocoon programme that I took part in. But of course, the most defining event of the weekend was on Sunday evening when the news of Kobe Bryant’s death came.

He was not only a great man in basketball – a sport that I followed a lot when he started his career as a first guy coming to the NBA before even going to university. Despite all the doubters, he became one of the all-time great in the whole sport-scene not only in his own domain.

So many times many people draw parallels between sports and business and life in general. Teams in sports are compared to teams in business and effort in the trainings and competitions is compared to effort in life. From time to time these parallels feel just so right. This Sunday I went through some of the best quotes by Kobe Bryant and listed my favourites which seem to be true in life as well as in sports. So here they are.

“Everything negative – pressure, challenges – is all an opportunity for me to rise.”

“I can’t relate to lazy people. We don’t speak the same language. I don’t understand you. I don’t want to understand you.”

“If you’re afraid to fail, then you’re probably going to fail.”

“Pain doesn’t tell you when you ought to stop. Pain is the little voice in your head that tries to hold you back because it knows if you continue you will change.”

“We all have self-doubt. You don’t deny it, but you also don’t capitulate to it. You embrace it.”

“It’s the one thing you can control. You are responsible for how people remember you—or don’t. So don’t take it lightly.”

“My brain . . . it cannot process failure. It will not process failure. Because if I sit there and have to face myself and tell myself, ‘You’re a failure’ . . . I think that’s almost worse than death.”