Kas võidab Hamilton, Verstappen või rohepööre? Autospordiliidu vastutusest ja jätkusuutlikkusest

Eesti on autovõidusõidu maa. Ott Tänakusse usub meil kordades rohkem inimesi kui ükskõik millisesse jumalasse. Sorry, Urmas Viilma. Kirikuid Tänaku auks veel püsitama pole hakatud, aga film tehti juba ära. Jüri Vipsi nime teab samuti iga teine eestlane ning tema läbilöök vormelivõidusõidu kõige teravamas tipus on loodetavasti väikese aja küsimus. “Kui seda ebaõnne sel hooajal Tänakul ja Vipsil vaid pisut vähem oleks,” ohkab paadunud kodumaine spordisõber.


Tänane autode võidusõidu maailm ja selle fännamine on rohelise mõttemaailmaga inimestele muidugi väga vastuoluline teema. Sisepõlemismootorite jätkuv fetišeerimine, mida tänane autovõidusõit suures osas on, on kahtlemata kurb. Ma ei räägi siin ainult 50 autost, kes WRC sarjas 300 km ralli läbimise järel väikese koguse naftat ära põletavad, vaid eeskujus, mida see annab kogu maailmale.


FIA ehk rahvusvaheline autospordiliit väidab oma avalehel, et nad on jätkusuutliku mootorispordi arendajad. Paraku sel nädalal Jaan Martinsoni poolt Delfis välismaterjalide põhjal refereeritud lugu, kuidas elektrivormelite võidusõit hääbub näitab küllaltki vastupidist suunda (“Elektrimootoritele lüüakase hingekella” Jaan Martinson Delfi 28. september 2021 https://sport.delfi.ee/artikkel/94651937/elektrivormelitele-luuakse-hingekella) . FIA ei suuda elektriautode võistlusi kuidagi publikule maha müüa ning suured autotootjad eelistavad jätkuvalt F1 sarja. Aga mind ja teisi rohelisemalt mõtlevaid spordihuvilisi jääb painama küsimus, et kas nad tegelikult püüavdki seda teha?


Mina ei vaata F1 sarja telekast juba aastaid, kui just kuskil kohvikus või pubis see parasjagu ekraanil pole. Punktiseisudega olen kursis uudiste vahendusel, kuna kõik meediakanalid neid uudiseid kajastavad. Põhjuseks pole niivõrd see, et see on juba aastaid Eesti teleekraanilt kadunud meelelahutus. Ma ei vaata neid võidusõite lihtsalt sellepärast, et minu meelest ei toimu seal pärast esimest kahte ringi mitte midagi huvitavat. Suures plaanis loksuvad kohad paika stardijärgselt ja autod tiirutavad mitu tundi enam-vähem samadel kohtadel ning tehakse vaid üksikud möödasõidud. Eeldusel, et mõni soosikutest pole mingil põhjusel kvalifikatsioonis ebaõnnestunud ja alustanud võistlejaterivi lõpust. Sellisest autode ringrajal tiirutamisest huvitavam ja sündmusterohkem on isegi keskmine Tour de France’i sile etapp.


Kuna ma elektrivormelitest midagi ei teadnud, siis Martinsoni artikli lugemise järel võtsin Youtube lahti ja vaatasin natukene neid masinaid ja nende sõitmist. Oleme ausad, see on väga täpselt samasugune nagu F1. Telekast näevad autod üsna sarnased välja, sõidujoonis, boksipeatused. Kõik on üsna täpselt visuaalselt sama. Ainuke vahe on ilmselt selles, et olles F1 etapi ajal kuskil linnas, kus see toimub, siis lähema 2-3 km kaugusel kuuled sa nende mootorite möirgamist ja kiunumist, isegi kui sa sinna ringrajale ise kohale läinud pole. Elektrivormelite ringisõitmist sa tõenäoliselt nii kaugele ei kuule.

Miks elektrivormelitega ei sõida maailma parimad piloodid?


Maailmas on olemas minu jaoks veider kildkond inimesi, kes suudavad aru saada ja jälgida kreeka-rooma maadluse nüansse ning neid nautida. Kui keskmine spordisõber näeb matil kahte tursket meest üksteisest kinni hoidmas ja ringiratast tammumas, siis maadlusgurmaan vaatab maadlejate käteasendit, elab innukalt kaasa sellele, kuidas nad otsivad haaret higist (või mõnest kreemist) libedast vastast ning innustub sellest kuis jalad töötavad otsides vastase nõrkusi ja kaitstes enda omi. Spetsialistile võib see kõik olla meeletult põnev, mis keskmise televaataja jaoks surmigav. Kui ma nüüd samuti oletan, et maailmas on miljoneid vormelifänne, kes naudivad vormelisõidu nüansse peensusteni ja kes on valmis ringide kaupa jälgima, kuidas Verstappen püüab Hamiltoni tuulest väljuda ja lõpuks see üks möödasõit kahe tunni jooksul ära teha, siis need nüansid on täpselt sama põnevad, kui mainitud maailma tippsõitjad sõidavad sisepõlemis- või elektrimootoriga vormelis.


Elektrivormeli tänase eksistentsi probleem ongi tegelikult see, et FIA läheneb selle propageerimiselt valest otsast. Seda sarja tehakse selleks, et näidata, et oleme justkui midagi teinud ja maailm muutub rohelisemaks, aga tegelikult neid päriselt ei koti. Kõik saavad aru, et F1 on suur kaubamärk ja seal sõidavad maailma parimad sõitjad. Selle vastu on elektrivormelil võimatu võistelda. Miks peaks publik huvituma teisejärgulisest sarjast kui maailma tipud sõidavad F1-s? Miks kedagi peaks huvitama mingi uus vormelisari, kui F1 on kaubamärk, mis on turul olnud üle 70 aasta? Seni kuni FIA ei tee pingutusi, et reformida F1 ja kasvõi samm-sammult liikuda selles suunas, et see muutuks lõpuks elektriautode sarjaks, seni elektrivormelite võidusõit tõepoolest kedagi huvitama ei hakka.


Heaks eeskujuks vormelitele võiks olla “tänavasõidu” autode võidusõidusari WRC, mis tulevast hooajast läheb sisepõlemismootoritelt lõpuks üle hübriidajamitele. Seda sammu ei teinud FIA kahtlemata seepärast, et neid huvitab jätkusuutlik mootorisport, vaid seetõttu, et need vähesedki autotehased, kes hetkel võistlustules on, oleks muidu sellest mängust lõplikult välja astunud, sest sisepõlemismootoriga masinat ei ole mõtet enam edasi arendada. Turg nõuab juba midagi muud.


Samm õiges suunas, kuigi terve mõistus tõrgub aru saamast, miks ei tehtud kohe suuremat sammu ja ei minda üle elektriautodele? Kas selleks, et saaks osalevatele tiimidele 3-5 aasta pärast jälle megasuured arenduskulud kaela ajada? Rallisõbrad samal ajal kurvastavad, et tiitlile konkureerivaid võistkondi on WRC-s ainult kaks ja andekatele sõidumeestele pakkuda vaid suurusjärgus 10 töökohta kogu sarja peale.
Olles ise spordimaailma toimetamist ja selle juhtimist kõrvalt aastaid näinud ei pane mind ühest küljest imestama see, et spordiorganisatsioone saab tihtilugu võrrelda autodega, kus on kaks piduripedaali ja gaasi ning rooli polegi. Sõita suudavad sellised organisatsioonid vaid mäest alla ja ühes suunas. Teisest küljest paneb see mind ikka ja jälle imestama, kust ikka ja jälle tulevad idiootsete ja ahnete reformide ideed, aga vajalikke asju ei suudeta teha. Võtame näiteks FIFA. Selle asemel, et mõelda, kui palju suuremalt ja ägedamalt välja tuua naiste MM-i, tahavad FIFA bossid meeste suurima tiitlivõistluse intervalli tuua 4 aasta pealt 2 peale, marginaliseerides sellega regionaalsed ning naiste tiitlivõistlused, justkui saaks ühte lehma kaks korda järjest lüpstes temalt kaks korda rohkem piima. Selle projekti taga on puhas spordijuhtide ahnus, aga mida me räägime spordialaliidust, mis on just hiljuti maailma suurimad tiitlivõistlused andnud korraldada Venemaale ja Katarile.


F1 on FIA jaoks kahtlemata sari, mis on nagu muinasjutu eesel, kes igaks hommikuks talli kuldmünte täis toob. Kallid sõbrad autospordis, ärge siiski kullasäras unustage oma eeslile süüa panna, muidu ühel hommikul on teil tallis kulla asemel hoopis surnud eesel, kelle nahast saab heal juhul veel ainult kasuka teha, ei enamat. See on ju tore, et teie autospordi sari on täna populaarne ja köidab rahvast, aga sama moodi köidaksid inimesi rüütliturniirid või gladiaatorite võitlus. Kõigile arusaadavatel põhjustel neid võistlusi tänapäeval meile enam ei pakuta. Lihtsalt sellepärast, et see ei ole eetiline.

“Elektriautod saastavad ju sama palju, lihtsalt saaste tekib teises kohas?”


Ahjaa, mul on ka hulk sõpru, kes alati, kui jutt on elektriautodest hakkavad rääkima sellest, kuidas need ei ole üldse keskkonnasõbralikud tegelikult. Kuidas laadimiseks saadavat energiat toodetakase põlevkivist ja maagaasist ja kuidas lapsorjade vilkad näpud kuskil Kongo DV-s koobaltit kaevandavad, et elektriautodele akusid toota. Järelikult kogu see elektriautode asjandus on tegelikult sama räpane kui diislipõletamine? Miks siis seda peaks üldse propageerima.


Ma toon teile ühe robustse näite. Kujutage ette, et teil on üks vaimselt ebastabiilne sugulane. Ütleme, et ta on onu Anton. Tal on mania roosa värvi suhtes. Ühel suuremal sugulaste kokkusaamisel teie juures otsustab onu Anton sugulasi üllatada sellega, et on kaasa võtnud suure poti roosat värvi ja kallab nüüd selle kest pidu teie elamisse laiali. Pole just kuigi meeldiv ja ilmselt te onu Antonit edaspidi koosistumistele ei kutsu. Aga kujutage nüüd ette, kahte alternatiivi. Esimeses neist kallab onu Anton need 5 liitrit värvi esikuvaibale. Teise juhul jookseb mööda korterit ringi värvipüstoliga ja pritsib selle igale poole mööda elamist laiali: lakke, seintele, vaipadele, diivanile, külaliste peale, voodilinadele, isegi koera värvib roosaks. Millisel juhul on sul lihtsam ootamatult tekkinud ebameeldivale värviprobleemile lahendus leida ja kogu elamine uuesti puhtaks saada?


Seega, soovitan vaadata kogu seda elektriautode kontseptsiooni edendamist selles võtmes, et sisepõlemismootorite kadumisel tulevikus, mis täna piltlikult öeldes sinu elutoa ja köögi täis tossutasid ning kõigi naabrite oma kah, võtame me napaka onu Antoni käest värvipüstoli ära ning edaspidi on meil juba palju lihtsam tema laga ära koristada. Probleem on palju paremini piiritletud ja seega ka hõlpsamini lahendatav.


Minu üleskutse autospordi eestvedajatele on olla rohelise pöörde tõeline eestvedaja ja aidake suunata tulevikku. Selle asemel, et täna oma rahalehma lüpsta ja mõelda, kas lüpsimasinale, saaks kuidagi turbokäigu installeerida, mõelge, kuidas enda sarja tuntust ära kasutada selleks, et maailmas midagi positiivsemaks muuta. Aitab juba sajandat aastat järjest panustamast legendaarset Ilfi ja Petrovi Kuldvasikast tuttavasse “gnuu antiloopidega” võiduajamise edendamisse. See on lihtsalt nii 1920. Palun arendage tuleviku autosporti.


Ceterum censeo, head F1-st kirjutavad ajakirjanikud, tuleb lõpetada massiline uudiste tootmine sellest, kuidas Michael Schumacheri seisund on jätkuvalt kõigile teadmata. Me oleme seda juba kuulnud.


PS Full disclosure. Kahjuks sõidan ka ise veel täna 5 aastat vana Škodaga, mis on keskmisest üsna palju ökonoomsem, kuid sõidab siiski diisliga. Ilmselt peate mu juttu lugema natukene selles võtmes, et “tehke nagu ma ütlen, mitte tehke nagu ma teen”. Elektriauto ostmine pole täna mulle isikulikult olnud piisavalt ökonoomne lahendus, aga igal juhul tervitan ma häälekalt kõiki initsiatiive, mis liigutavad maailma selles suunas, et mitte ainult minul, vaid kõigil teistel mugavatel inimestel oleks mõistlikum loobuda isiklikust sõiduautost või osta elektriauto. Eesmärk peab olema mugavus ja ökonoomsus teha võimalikult loodussõbralikuks.

Lisa kommentaar